Võrdlemisest

Vana ja läbinämmutatud teema, kuid sai seekord jälle värskendust. Olen ju jällegi võõral maal, küll samas kohas, kus ennegi käidud, samu asju tehtud jne, kuid ikkagi on üht koma teist uut, midagi vana ja äratuntavat ja midagi ka kadunut. Lisaks sai veel juttu vestetud ühe Bulgaaria päritolu Kanadas elava arstitudengiga, kes on nii tänu oma Bulgaarias (idablokis) veedetud minevikule ja läänes veedetud viimasele ajale ja tänu veel kõigele muule väga laia silmaringiga ja vägagi nutikas neiu.

Budistlik ideaal tahab, et me oleks õnnelikud ja üks viis seda saavutada on siis, kui me lõpetame võistlemise. Lõpetame enda võrdlemise teistega ja võistlemise teistega. Jah, olen nõus, et kui inimesel on enda võrdlemine teistega ja võistlemine kinnisideeks saanud, siis see ei too head. Kogu aeg on alaväärsustunne, et kas ma olen teisest parem või ei. Kas ma olen osavam, rikkam, mõjuvõimsam, kuulsam, respekteeritum jne jne jne... Kõigi maapealsete varade ja mittemaapealsete varade võrdlemine ei too just head. Et hoopis parem on elada rahulikult oma elu ja teha asju enda jaoks, omas tempos ja omamoodi. Olla õnnelik selle üle, mida iga päev meile toob ja nautida kõike nii palju kui võimalik.

Nüüd aga kui me ei võrdle ennast üldse või teeme seda väga harva ja/või pinnapealselt, siis me ei tea, kus me asume... Kas on üldse vaja teada, kus keegi asub? Saab ju niisama ka õnnelik olla. Saab tõesti, aga siin on ka see oht, et paljud kipuvad arvama, et nad oskavad, teavad, suudavad kõike jube hästi ja kui nad on selle juures õnnelikud, siis peab see ju ometi tõsi olema ja kui see tõsi on, siis äkki võib oma loomingut või oma oskusi ka näitama hakata või müüma hakata. Et jah.. see on see koht, kus tuleks mängu enesekriitika koht. Et kas me tegelikult oleme ikka nii head kui me seda arvame endast? Kas meis ikka on nii palju potentsiaali, kui meie fantaasia seda ette kujutab? Kas me oleme ikka nii kõvad mehed ja suudame kõike seda? Ja lisaks ka kõike seda, millise mulje oleme jätnud teistele?

Vastus on, et vahel jah ja vahel ei :) Vahel olemegi nii kõvad nagu paistab ja vahel olemegi parimad ja vahel ei ole me nii head ja vahel on kõik teised meist paremad :) Kõik on võimalik. Aga üldjoontes jääb siiski kehtima see, et kui me tahame ise natukenegi midagi teha selle heaks, et asjad liiguksid edasi, siis tuleb natuke teha ka tööd selle nimel. Vaadata oma positsiooni ja kontrollida oma liikumise suunda.

Selleks, et jõuda õigesse sihtpunkti on vaja mootorit, mis viiks meid pidevalt edasi ja navigaatorit, et me teaks, et liigume õiges suunas. Sihitult ringi uitav mootor ei pruugi pärale jõuda, kuigi edasiminek on võimas ja seisev navigaator ei liigu sammugi edasi, kuigi teab, kuhu peaks minema.