Vahepealne aeg on tõesti parasjagu ringi sipeldes möödunud. Mitte et sellele peaks mingi emotsionaalse hinnangu sildina külge kleepima, et siplemine võrdub millegi pinnapealse ja halvaga, kuigi tihtilugu see nii on.
Ühesõnaga vahepeal sai jälle kohtutud Liisaga. Käisime tema ülikooli juures, kus ta ajas bürokraatidel pead segi, kuna jaapanlaste jaoks on raske raamidest väljuda, kui tehakse midagi, mis on neile võõras ja mida pole tööjuhistes tutvustatud ega koolitustel õpetatud. Tegemist oli lihtsalt mingitest dokumentidest koopia tegemisega, aga see osutus ka ikka parajaks asjaajamiseks. Õnneks mitte küll nii hulluks kui Liisa eelmine seiklus nendega teemal arvutiklassi ja printeri kasutamine.
Niiöelda dekanaadis või offices arvati, et mina olevat Liisa poiss-sõber ja siis pidime seda ümber lükkama...
Sõime mingit ameerika stiilis burgerijäänust, mis oli päris OK ja pläkutasime niisama elust ja olust :) Ütlemata vajalik tegevus tegelt :)
Vahepeal siplesin ka juuksurist läbi. Lasin omale jälle budamunga (bozu) soengu teha (nii kutsutakse jaapanis masinaga aetud lühikest siilisoengut, kuna budamunkadel on sellised ammustest aegadest). Maksis küll kõva 1600 jeeni, eriti käre võrreldes 2-3a taguse kogemusega, mille sain 500 jeeni eest vaid, kuid teenust oli selle 1600 eest ka ikka kõvasti rohkem. 500sega oli küll täielik kombinaadi tunne, et davai toolile, masinaga surr üle ja siis jalaga tagumikku ja pühi ise juuksed silmast ära. Nüüd ootasin vaikselt oma järjekorda. Siis mingi hetk paluti mind ühte tooli istuma, mis mulle ilmselgelt liiga väike oli. Siis lamasin seal kuidagi ebamääraselt ja siis hakkas peapesu protseduur. Kõigepealt pandi mingi rätik näkku, et vesi ei pritsiks silma vist ja šampoon samuti. Siis pesti pea ära ja tehti peanahale massaaži kenasti. Seejärel hakati lõikama ja selleks ajaks anti selga! mitte ei tõmmatud keepi peale! selline kilest kitli moodi asi. Nagu tõmbaks kitli vastu kõhtu, mitte selga, et nööbid jäävad selja poole. Niiet käed olid mul vabad ja sinna pisteti mulle jaapanikeelne koomiks. Lugemine läks vaevaliselt, kuna minu juuksur tahtis minuga suhelda, kõrval istuv tädi tahtis suhelda ja tema juuksur samuti. Lisaks ei ole mu jaapani keele lugemiskiirus eriti kohalikega võrreldav, niiet... Siiski tundsin ära koomiksis ühe telesarja, mille kõiki osi olin mõni aasta tagasi arvutist vaadanud - Gokusen! Täitsa tegija :) Kui pea nudistatud sai, siis viidi uuesti pessu ja pärast tehti veel kaelale massaaži kah. Vajutati kõik tähtsamad punktid läbi ja muditi läbi ka lihased. Niiet täisteenus :) Ei saa öelda, et raha oleks tuulde visatud... Selle siplemisega jäin küll rahule.
Siis siplesin veel uuesti eestlastega kohtuma. Käisime õhtul söömas jaapani pubis - Izakaya tüüpi pubi. See oli kõigile päris tore elamus vist :) Kui sisenesime, siis kogu teenindav personal rõkkas ja tervitas meid, samuti küll ka teisi külalisi, kes hiljem tulid või lahkuvaid külalisi, kes ära läksid, aga meie vastu oldi vist suursugusemad, kuna meid oli kokku 8 ja hõivasime kenasti suure laua ära ja sõime-jõime ka eeskujulikult. Eks raha vastu tulebi ikka aupaklik olla ;) isegi siis, kui see kõnnib kahel jalal ja on valge nahaga ... ja lõhnab nagu eurooplane... eurooplane haiseb, eurod ei haise... Selle siplemise võib kohe täitsa edukaks lugeda.
Edasi siplesime grupiga hotelli, kus jätkasime vestlusringi ja tutvusime veits üksteisega, õigemini mina nendega ja tuli tõdeda, et oli jällegi väärt siplemist - täiesti väljavalitud tegelased :) Juttu jagus umbes kella 2-3ni ja sealt edasi viitsiti mind isegi edasi lõbustada kuni mu esimese hommikuse rongini. Viimased tund aega ärkvel olla oli küll päris julm. Tekst võttis ikka väga ebaloogilisi pöördeid. Siit moraal, et ärge arvake, et KIRURGID ega ANESTESIOLOOGID ega EMO arstid ega KIIRABIARSTID ei tohi magada... ja et unetuse ja väsimuse pealt ei teki vigu!
Edasi siplesin magama ja magasin päris tõhusalt... õhtul enne trenni sain veel eestlastega kokku, käisime sushit söömas. Sushi oli minu jaoks selline veidike keskpärane. Riis lagunes kuidagi jube kergelt koost ja tundus kole soe mu jaoks. Aga eks see häda olegi tegelt hoopis mujal, et meie oleme harjunud külma sushiga! Sushi peaks olema ikka koka käe temperatuuriga. Öeldakse ju, et mehed on õiged sushikokad, kuna meeste käte temperatuur pidi olema mingi murdosa kraade kõrgem naiste omast keskmiselt... Nii väidavad japsid vähemalt... Sai siis sushis ära proovitud ka kõrgema kategooria tuunikala, mis on tavapärasest kõrgema rasvasisaldusega ja ennäe ongi parema maitsega :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar