Saated Jaapani televisioonis

Aasta on möödas, kui vaatasin viimati omaette jaapani televisioonis toimuvat. Kodumaal seda pole, selle vaatamine läbi interneti on veidi raskendatud ja ega kui nüüd aus olla, siis seda ajanatukes ka väga ei jätku. Siin on aga võimalus lasta telekal taustaks möliseda, kui muid tegevusi teed.

Ühesõnaga algas tänane telesaaga sellest, et telekas jooksis keeleõppe programm... minu üllatuseks araabia keele õppeprogramm, kus üks piff oli rätikuga kaetud ja teine niisama (vist egiptlane) ja mees oli jaapanlane. Ja siis nad seal üritasid vaatajateni tuua araabia keele võlu. Ei noh, väga äge, et midagi muud peale inglise keele ka telekast tuleb õppeprogrammina, aga noh... araabia keel??? Mingi naljakas väljund sellel igatahes oli.

Teine naljakoht tuli ikka jaapanlaste allavõtmise ja dieedipidamise valdkonnast. Kehakaalu soovisid langetada tädid, kes meie Euroopa mõistes, oleksid täiesti tavalisteks klassifitseerunud. Hämmastav lihtsalt :) Aga jah, teine osa on muidugi see, et jaapanlastele on läbi ajaloo meeldinud, meeldib praegu ja kindlasti ka tulevikus... mida siis? seda, et kasutada mingisuguseid abivahendeid mingisuguse tulemuse saavutamiseks. Kui Euroopa kultuuriruumis peame me ISE vaeva nägema - taastusravis käima, võimlema, kaalust alla võtma, toitumist jälgima ja mida iganes, siis Jaapanis sa lihtsalt võtad lihasvalu puhul mingi plaastri, lased omale nõelu panna, sööd mingit ürdileotist või mida iganes... aga mitte ei näe ise vaeva (mitte et läänes ei oleks selliseid inimesi, kes toetuksid täiel määral farmakonidele ja muule "lihtsale abile", aga siin tundub see % suurem olevat isegi. Võib-olla on ka vale mulje, EI TEA...

Igatahes seisnes dieet selles, et 80 päeva jooksul tuli manustada L-karnitiini ja natuke kõhulihaseid teha. Vähemalt seda osa kuvati ja sellest osast räägiti. Detailselt keegi treeningkava ei näidanud ega dieedist ka ei rääkinud. Tõenäoliselt nagu ikka Jaapanile ja Teleturule omane, ei näidata kogu tõde, et vaja läks palju füüsilist pingutust, et välja higistada need sissesöödud pekitükid ja vaimset pingutust, et neid mitte uuesti sisse süüa... Aga jah, L-karnitiin pidi neil imesid tegema... Eks siis vaatame, mis värk on...

Järgmine naljanumber, mis telekast tuli oli geel-lina-padi kombinatsioon. Idee selles, et kui geeli peal lamad, siis geel annab jahedama tunde ja saad kergemini uinuda ja ei pea konditsioneeri kasutama. Lisaks saad veel geelilina või -padja külmikusse panna ja siis on kohe eriti hea jahe voodisse heita ja piisab vaid tavalisest ventilaatorist. Nii säästvat kõvasti raha... noooooojahh.. mis mul ikka selle peale enam öelda :D

Veel üks rohkem kui läbiv teema siinses televisioonis või üldse meedias on praegune Jaapani võit naiste jalgpalli MMil. Täiesti hull, kuidas iga jumala päev tuleb uudiseid ja teleshowsid ja mida iganes. Eriti aga meeskonna kapteni Sawa kohta. Mis kohtades kapten Sawa poes käib, mida sööb ja mida teeb jne jne jne. Kas see pole nagu natuke privaatsuse rikkumine? Meil ei käi ei reporter, võsareporter ega AK Erki Noolel, Gert Kanteril või kellel iganes sabas ega ei tuhni sedasi tema eraelus, et näe, selles pubis käib ta lõunat söömas ja siit Ülemiste keskusest ostab ta vot just Hiirte juustu ja alla määrib Saaremaa võid... ja siis degusteerime kõik kohapeal mmmm.... kui maitsev!!!! See ju pidigi talle edu tooma. No kurat, andke rahu inimesele. Võib-olla on see kuulsus poole aasta pärast möödas, aga no kamoon. Kaua võib, ära tüütab juba. Igal jumala kanalil on nutvad fännid, rõõmustavad fännid, kapten Sawa lapsepõlve pildid, videod, tema lemmik yakiniku (grill-liha) restorani külastused ja mida iganes. Mingid tibid olid nii õnnelikud selle võidu üle --> korekara joshi no jidai desu ehk mida võib tõlkida, et nüüdsest algab naiste ajastu... Et nüüd siis ka Jaapani jaoks või? Natuke olete vist ajast maas?

Aga igatahes olen Jaapani võidu üle õnnelikum kui mistahes muu riigi võidu üle (Eestil nagunii sellist taset pole, et nii kaugele jõuda...). Näidati intervjuud USA naiskonnaga, mis jättis ikka väga halva mulje. Elagu ameeriklaste väiklane suhtumine.