Sildistamine

Tahtsin ära mainida seda, et mingil imelikul põhjusel meeldib jaapanlastele kasutada termineid ja tähistada terminitega kokkuvõtvalt mingeid asju. Kui olin Kuremäe kloostris (loe: Kurume ülikooli haiglas) praktikal, siis sealsed arstid kasutasid värdjalt palju igasuguseid lühendeid. Selle asemel, et nimetada asja täispika nimega, oli iga asja jaoks mingi lühend, 90% oli see tulnud inglise keelest. Probleem aga seisnes selles, et lühendi täispikka lahtikirjutust ei teatud tihtipeale. Väga masendav raiuda lühendeid, kui sisu on natuke ebaselge.

Teine kokkuvõtvate terminite kasutuskoht on võitluskunstides, kus see ka tekitab natuke probleeme. See küll oleneb suuresti õpetajast ja tema mõtteviisist, aga üldjuhul on seda üsna palju Jaapanis liikvel. Toome näiteid: üks õpetaja viskab igal oma seminaril hunniku selliseid termineid jaapani keeles tahvlile. Kõigepealt kirjutab tahvlile jaapani keeles kanjides, siis kirjutab juurde ladina tähtedega häälduse ja lõpuks natuke seletab, mis see on. Võtame näiteks: Ashi no ugokikata. Jalgade liigutamisviis. Järgmiseks kirjutab Te no ugokikata. Käte liigutamisviis. Ja siis jobud, kes ei saa üldse jaapani keelest aru, arvavad, et see on nüüd mingi püha tekst, mille poole peab 10x päevas palvetama jne jne jne. Eriti magedaks läheb asi siis, kui tüübid kasutavad jap kl termineid ise sisust aru saamata. Mäletan, kuidas minu noorusajal... noh, siis kui ma karatega alustasin... oli ka termin HIKITE... no tore, et see termin on ja seda kasutatakse (käe tagasitõmme pärast löömist. Hiki - tõmme, te - käsi), samas aga võiks öelda ilusas eesti keeles, et tõmba käsi tagasi. Mitte lõugama HIKITE... Ja siis on ilge probleem, kui sa oled unustanud ära, mida mingi termin tähendas. Eriti kui sa ei saa jaapani keelest aru. Probleem on selles, et kui need oleks vaid päris terminid, aga ei ole ju. See konkreetne õpetaja laseb igal jaapanikeelsel sõnal paista ülitähtsa terminina, kuid vaid mõni neist on tõesti oluline ja kokkuvõttev. Paljud neist võiks lihtsalt tõlkida 1:1 ja pole mingit vahet, mis keeles need nüüd on. Ja siis on ilge häda, kui unustad ära, mida see jaapanikeelne termine tähendas. Mul pole vast veel nii hullu, kuna natuke saan keelest aru, aga vaesed teised tüübid, kelle jap kl teadmised arigatost ja sushist kaugemale ei küündi. Näete kui oluline komponent on haridus ja kuidas võid lüpsta saada, kui matsu ei jaga. Aga ikkagi... miks on vaja ajada asju keeruliseks??? Et lollidelt välismaalastelt pumbata raha välja, et nad maksaksid müstilise jaapani võitluskunsti eest?

Või siis näiteks mõni tuttav küsib, et kas ma tean seda või seda kultuuriüritust või nähtust või mingit muud jaapani kultuuri või ajalooga seotud asja. Loomulikult on küsimus termini kujul. Kui vastan EI, siis pööritatakse silmi, et kuidas ma siis ei tea seda terminit. Kui palun seletada, et mis see on, siis tihti jäädakse seletustega hätta. Seletus mitte inglise keeles vaid jaapani keeles! Inimesed ei suuda neid termineid enam lahti seletada normaalselt! Õnneks on ka erandeid, aga ikkagi. Suutis siis see tuttav selle termini lõpuks ära seletada, siis hüüan poole pealt, et jah, muidugi tean seda... see on ju see see ja see ja kasutatakse seda siis ja seal vms. Mulle ikkagi tundub, et liialt pannakse rõhku mingile formaalsusele... not my cup of tea really...