Täna, lapsed, jutustan ma teile loo, kuidas kaugel-kaugel Jaapanimaal maa värises. Olin ennast just pikali visanud ja tunnen, et kuidagi võngub huvitavalt. Tekkis kuidagi tunne, et istun jälle hambaarsti toolil ja see võngub hingamise ja südamerütmi taktis. Kuid mind tõi suhteliselt kähku maa peale arusaamine, et põrandal madratsi otsas lebades ei saa mu süda ega hingamine küll nii kõva võnkumist esile kutsuda, et pudelis veepeegel lainetaks. Sellest hetkest oli selge, et on maavärin. Kuna eelmine aasta tundsin ka analoogset üritust jaapani keele õpetaja juures olles, siis ei hakanud väga mõtlema. Nautisin tasuta tsirkust natuke aega. Asi aga pöördus, kuna võnked kogusid volüümi juurde. Maja hakkas tuntavalt võnkuma ja kõikuma, nagises ka päris korralikult. Kuivav pesu kõikus päris kenasti ja vesi pudelis lõi laineid, nõud riiulis klirisesid ja kolisesid. Maja erinevatelt elementidelt oli kõikumist ikka näha küll, kuidas nurgad muutusid natuke ja liikumine oli täiesti olemas. Tekkis tunne, et kas ma pean nüüd endale õueriided selga panema ja läpakas kaenlas välja jooksma, sest mul pool elu läpakas. Edasi jäi võnkumine nõrgemaks ja lõpuks seiskus päris.
Jaapani maavärinate hindamise skaala järgi oli see 4. astme maavärin. http://www.jma.go.jp/jma/en/Activities/intsummary.pdf Lisasin siia ka jaapani juhendi, milliseid nähtusi ja asju oodata millise tugevusega maavärina puhul...
Ütleme nii, et lõbustuspargis päris sellist atraktsiooni ei ole :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar