Sattusin jälle jaapani saadete lainele. Hakkasin vaatama telekat ja arvutist seriaale. Tänaseks on siis läbi vaadatud järgmised seriaalid:
1. hana yori dango
2. hana yori dango 2
3. 1 ritoru no namida
4. kamisama mou sukoshi dake
5. bambino
6. iryuu (med)
7. iryuu 2 (med)
8. mayonaka no ame (med)
9. kirakira kenshui (med)
10. gokusen
11. gokusen 2
12. ikebukuro west gate park
13. galileo
14. taiyou no uta
15. akihabara @ deep
16. shiroi kyoto (med)
17. sekai no chuushin de ai wo sakebu
18. long vacation
Just sai läbi vaadatud Gokusen 2, hetkel käib veel Sekai no chuushin... Mida ma tahan sellega seoses öelda, et jaapani filmitegijad oskavad üsna hästi seda, mida me tahaks, et meile õpetataks psühholoogia tundides. Ehk seda, millistele signaalidele me milliste emotsioonidega reageerime. Üldse teletootjad on selliste asjade peale jube mihklid. Samas ma mõtlen, et miks meil ei võiks olla korralikku süstematiseeritud õpet selles valdkonnas, mis signaal mis reaktsiooni põhjustab ja kuidas sama signaali võib täiesti erinevalt tajuda ja/või tõlgendada. Kõvematel ja tundlikumatel tüüpidel on see vastavuse tabel endal peas, aga miskipärast ei eksisteeri seda ülestähendatud kujul eriti kuskil. Sellest annab aru see, et teatud seriaalide juures on väga paljud tuttavad valanud liitreid pisaraid või hakanud pärast seriaali vaatamist kuulama teatud muusikuid, kelle laulud seriaalis esinesid või mis iganes värgid. Mõjutuspsühholoogia on ääretult tugev filmides, reklaamides jne... Päris teaduse ja kunstide erinevus...
Teine point on selles, et ma ei saa aru, miks on jaapani nutuseriaalide teemaks surev kaunitar. Võetakse kõige kenamad näitlejad sinna rolli ja siis pannakse need surema. 18st seriaalist 4s on see suremise teema. 5st arstiseriaalist 3s, mida ma olen vaadanud + veel ühes, mida ma ei tahtnud vaadata, kuna teema kattus, oli teemaks Batista operatsioon südamel. Seisneb see siis selles, et laienenud süda opereeritakse pisemaks. Lõigatakse tükk välja ja õmmeldakse kokku. Peetakse keeruliseks operatsiooniks. Miskipärast on aga see peaaegu kõikide jaapani arstiseriaalide põhiteemaks. Ja eduka Batista operatsiooniga saab ka seriaal läbi. Teine läbiv teema arstiseriaalides on korruptsioon ülikooli haiglas. Sellele kriteeriumile vastavad kõik 5/5st.
Kolmas point on niisugune, et jaapani seriaali on koondatud natuke suurem kogus emotsiooni kui seda päriselus kohata võib, aga ega see pole nüüd eriline üllatus. Lihtsalt pull, et see, mille elad ise läbi võib-olla mõne aasta jooksul, on koondatud kõik ühte seriaali episoodi ja kogu elufilosoofia tervesse sarja - kokku 10-12 osa.
2 kommentaari:
millist seriaali sa siis soovitaksid ka teistel vaadata?
Mis valdkonnast sa soovid? Hana yori dango 1 ja 2 on ühed parimad kindlasti. Sinna alla on väga palju raha maetud ja seda on ka näha, positiivses mõttes. Production quality on top notch! Ikebukuro West Gate Park on ka väga äge mu arust. Galileo ka. Arstisarjadest on Shiroi Kyoto üsna reaalne ja Kirakira Kenshui on jällegi mõnusalt lõbus ja nalja saab palju. Nutukatest on vast 1 ritoru no namida, taiyou no uta paremad, aga see on maitse asi. Kõiges neljas nutukas on peategelasest ilusal tüdrukul surmav haigus... Üldine ülesehitus on sarnane. Kui tahad midagi konkreetsemalt teada, siis küsi mu käest või googelda neid, saab ka üldinfot. Samas seda ei tasu tähele panna, et on võitnud selle ja selle auhinna. Japsidel on dorama "oscareid" mitu korda aastas, seega pole eriline pinge võita ära siukest asja.
Postita kommentaar