Täna (16.08.2009) käisime rahvaga väljas söömas. Shinjukus Kabukicho's oli üks Okinawa restoran. Omanik tuli vahepeal alla ja mängis meile pilli ja laulis :D Rahvas läks kõik äksi täis ja elas rõõmsalt kaasa. Toitudest sai seal ärahautatud või misiganes moodi valmistatud seajalgu, mille nahk ja liha olid nii pehmed, et panid kondi suhu ja imesid hammaste vahelt naha ja liha maha :D. Kui olime seajalgadega ühele poole saanud, panime kondid ühe taldriku peale.
Mõne aja pärast saabus üks kamraad lisaks ja vaatas, et me olime suure osa asjadest, mis lauale olid tarvitamiseks asetatud, suutnud juba pimedast tunnelist alla saata. Eks Okinawa asjad näevad natuke kahtlased välja ka, ka tava-jaapanlaste jaoks. Olid ju meil seajalad, oli meil mõru-kurgi ja singi hautis, hakkliha ja tšilliga riis ja igasugu muud naljakat ja paremat. Igatahes ühel hetkel avastasin, et selle kamraadi suust väljuvad kondid ja ma olen väga kindel, et keegi ei pannud tema jaoks sajalgu kõrvale ega ei toonud talle ekstra uusi... ehk siis vend oli meie lutsutud kondid uuesti ringlusse lasknud teadmata, et need on vist juba söödud seajalad :D Päris valus laks ühesõnaga...
Sedasi kondiimemise ja omaniku laulukeste kuulamise ja kaasaõõtsumise saatel möödus paar tundi päris kiiresti. Jah, sai kenasti juttu ajada ja oli tore õhtuke :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar