Mitu päeva on nädalas

Kaheksas päev (reede)

Reede oli selline päev, mis vist millegi erilise poolest silma ei paistnud. Tõenäoliselt sai üsna pikalt kodus olud, taifuuni oodatud või ka suure tõenäosusega poes käidud. Ega väga hästi ei mäleta midagi, mis seal nii erilist oleks olnud. Eks me seda taifuunikest ootasime, aga eriti väga midagi ei toimunud

Üheksas päev (laupäev)

Laupäeva õhtul sai trennis käidud. Päris hull ilm oli küll tegelt. Vihma kallas korralikult. Jõudsin ilma suure äraeksimiseta dojosse. Natuke ekslesin siiski, aga polnud viga. Teine trennikord oli ikka väga vihane. Algul tundus, et kedagi ei tulegi vihma ja taifuuni ohu tõttu. Oli taifuun ju Lõuna-Jaapanis päris palju pahandust teinud. Täpsemalt siis Kyushu saarel ja Okinawal. Niiet kerge sabin oli meil ka sees.

Trennis vihuti 30 minutit jutti põhitehnikat 80% junzuki-mawatte jodan uke mööda saali kogu aeg. Vahelduseks sai ka kette-junzukit maitsta. Põhimõtteliselt nii oligi. Üks väike osav väsimatu tööhobune ma-ei-tea-mitmenda-daniga vedas ees ja teised lambad jooksid juhtoinal sabas, üritades teda matkida. Lõpuks olin nii laip, et küsiti, kas kõik on korras? Ütlesin, et jah. Natuke lubati vahepeal juua ja puhata ja siis tuli vana Otsuka ise trenni andma. Tegime esimest korda üldse Sanbon Gumite’d, mis pidi olema ka Jaapanis uus ja suur asi. Vööprogrammis nüüd sees ja alles hiljuti vanameistri poolt leiutatud inspiratsioonihoo käigus. Täitsa nunnud tundusid. Sain neid teha mingi 3x3 vist… Eks paistab, mis järgmine kord siis saab :) Koju jõudsin ülinapilt suht hilja. Ehk siis kõige viimasema rongiga. Kui oleks maha jäänud, oleks aamen olnud :D juhhuuuu… Niipalju siis sellest päevast.

Kümnes päev (pühapäev)

Pidime minema mere äärde. Pühapäeva õhtul pidi taifuun jõudma Tokyosse. No mida asja? Plaanisin siis Yumiga kokkusaamise õhtuks. Yumi kutsus enda poole, et teeb meile jaapanipärast süüa jne. Kõigest 2 peatust rongiga sõita. Yumi vaaritas - uskumatult hea oli, kusjuures. Täitsa visalt kokkab teine. Saime 2 sorti kala, kana, mingeid hautatud juurvilju, saket ja vist midagi veel? Ei meenu enam täpselt. Väike agar meeldetuletaja kõrval mainis, et tofu ja riis olid ka menüüs… tõsi jah… Ja maja oli tal ka üksinda enda päralt. Vanemad ja õed kolisid välja ja nüüd tibens elab üksinda majas. Vägev värk. Luksuslik elamine, eriti jaapanlase kohta! Maja on kõva luksus.Mere äärde taifuuniga, palju õnne. Igatahes sain lõpuks oma suhteliselt kidakeelselt võõrustajalt teada, et laupäeva õhtul pidime minema mingisse tema firma korterisse kuskile Atamisse – seal kuumavee basseini? või kuidas seda õigem olekski nimetada. Onsen igatahes, aga mitte looduslik – kaugeltki mitte. Tehisvärk. Nagu suvalises toredas veekeskuses. Igatahes tüübid on ikka hirmsad… need jaapanlased ma mõtlen… need konkreetsed tüübid ehk siis mu armas võõrustaja ja tema sõber. Saate aru, nad magavad 4 tundi vaid ja sellest on küll. JUBE. Mu norm on 7h ja seegi on alla keskmise. Vajusime sinna vägevasse korterisse ja mingi 2 paiku jäime magama.

Üheteistkümnes päev (esmaspäev)

Enne 7 peksti üles, et vaja Onseni minna. Mismõttes nagu??? Kähkukähku onseni ja siis vaevalt sain sisse, kui tüübid juba välja jooksid… Nagu halloo.. ma ei tule onseni ligunema 5ks minutiks. Mõttetu ju. 20 min vähemalt. Rahulikult tuleb asja võtta. Aga ei… tüübid ikka peavad tormama. Nojah… tüüp ju kihutab ka 120-180ga maanteel. Rohkem auto lihtsalt ei võta välja.

Pärast läksime mere äärde. Vot see oli võimas. Sellist vaadet pole ikka näinud. Vägevad kaljud, vägev meri ja üldse… vinge, vinge, vinge. Eks paremad palad on piltidel. Sõnadesse ei ole seda mõtet panna. Ühesõnaga käisime Atamis ja Shimodas. Tagasiteel saime teada, et Niigatas oli maavärin ~6palline ja mõne aja pärast veel teine umbes sama tugev. Seda kõike sai jälgida 3G võrgu kaudu levivast televisioonist. Kuus 2000 eeku sideteenuse pakkujale ja vaata mobiili pealt, mida soovid. Päris äge mõnes mõttes. Istusime mingi 3-4h ummikus. Elu on ikka seiklus.

Kaheteistkümnes päev (teisipäev)

Täna sai ikka eriti hilja kargu alla. Kuskil 11-12 paiku. Pesime pesu, käisime duši all. Toimetasime poollegaalselt prügi siia-sinna. Homme saab siis täislegaalselt prügi toimetada. Täitsa põnevil juba. Uurisime uudiseid ja saime teada, et Niigatas oli ka mingi tuumajaam kannatada saanud. Mõtlesime, et taifuun, maavärin, tuumakatastroof. Rongis on ka mingid teated, et JR (Japan Railways) ja Jaapani politsei on ohurežiimil, et võimalik terrorioht vms.

Tänane päev oli täielik õnnetusehunnik. Hommikul lõin ennast 3x ära. Lambi otsa 2x ja 1x kõvasti peaga vastu uksepiita. Röökisin ja ropendasin kõvasti. Hakkas parem küll jah. Pärast läksime Eevaga Harajukusse vaatama, mida seal pakutakse. Eeva sai omale mobiiltelefoni, sokke ja pärast ka mingi sviitri. Harajukust jõudsime jalutades Shibuyasse. Seal surfasime ka ringi ja siis kerisime ära koju. Koduteel tuli meelde, et kaardid võiks ka posti panna. Saatsin Yumile sõnumi, et palju Eestisse saatmine maksab. Ta vastas kenasti ja saingi 7 elevenist omale margid. Eelmine katse postitada ei õnnestunud, sest postkontorist jalutasime mööda uljaspäiselt ja pärast kui Harajukus olime, oli kell juba 17.00 läbi saanud. Just siis pannakse postkontorid Jaapanis kinni. See on väga imelik süsteem, et Jaapanis suletakse osad asutused väga imelikel aegadel ja kuidagi ilgelt vara: pangad, pangaautomaadid, postkontorid ja kindlasti veel mõned elutähtsad asutused. Samas aga poed on kuni 24h lahti. Müstika. Kõige pullim on ikka see, et pangaautomaadid ja tanklad lähevad ka öörežiimile. Nagu mismõttes??? Automaadid puhkavad öösiti või? Kas on mingi riiklik seadus vastuvõetud, et robotid, automaadid ja muud masinad ning kruvid ei või ennast rohkem liigutada, kui 8h ööpäevas. Paras debiilsus küll kohati. Eestis on üsna normaalselt asi reguleeritud. Saksamaaga ei taha aga üldse võrrelda, kus 18.00 on kõik mõeldavad kohad suletud ja pühapäeval on kõik kinni ja haudvaikne. Mingi riiklik korraldus, et pühapäev peab perega tegelema või midagi. Sunniviisiline värk. Haige veidike. Las inimesed puhkavad siis, kui neil on tuju puhata. Mitte et vaatad kalendrist… oi fakk… homme PEAB puhkama, sest muud võimalust pole. Absurd.

Lõpuks maandusime kodus, saime teada, et homme varahommikul on prügipäev… jehhuu.. ja siis peab vara tõusma ja sellega tegelema. HALLELUUJA :D Väikesed räpased eestlased ja prügi. Hurraa….