Kahekümnes päev (kolmapäev)
Nonii… täna sai veits pahandust tehtud… oli prügipäev ja mina magasin sisse. Tähendab, et see prügi jäigi viskamata. Ootab siis veel ühe nädala või mina ei teagi. Segased lood igatahes! Mis siis veel. Pesupäev oli ka. Pesin ära hunniku pesu. Nüüd kuivavad kenasti. Kookisin välja aadressi, kaardi, trenniajad jms Daito-ryu Aikijujutsu trenni jaoks. Printisin kaardid ja sõiduplaanid välja ja plaanid olidki seatud. Kella 6 paiku pidime Eevaga veel sööma minema, aga Eeva avastas, et tal jäi telefon koju (tal oli oma õpilasega kokkusaamine) ja pidi tagasi minema. Ma tõttasin edasi, et kähku trenni jõuda ja otsida õige koht üles. Sõitsin siis päris pikalt rongiga ja päris kallilt ka… brrr… 1040 jeeni üks ots. Uskumatu, eksole… Ja siis põrutasin trenni suunas. Vaatasin, et kuidagi koht ja kaart ei ühildu. Nagu oleks, nagu poleks. Küsisin tädikese käest ja tädi vaatas, et nonoh… praegu oleme seal, kus kaart juba ära lõppes. Ja et kas ma tahan sinna tõesti jala minna? Ma muigasin… naeratasin, tänasin ja panin kõva kimaga siis õiges suunas. Jälle sai ropendada kõvasti :D Lahe. Lõpuks leidsin koha üles. Vahepeal käisid mingid söögimõtted, aga need läksid ka varsti ära. Leidsin trenni, kuulsin laste ja muude tegelaste häälitsusi ja oligi korras. Pärast trenni tervitas mind peaõpetaja ilusas inglise keeles, päris hunniku küsimusi, pistis ankeedi kätte, laskis ära täita ja oligi kogu lugu. Pärast kasseeriti hingehind jälle trennide eest ja nii oligi :D
Soojendus oli küll siuke, et mõtlesin, et annan otsad. Püüdsin endast parima anda, et kaasa rabeleda, aga ikka suhteliselt raske oli… Osasid asju ei jaksandki teha… Eks kehv uni või noh, vähene uni, söömata olek ja joomata olek kah veel andsid kõvasti tunda, aga siiski… Täna sai selgeks, kuidas suudab Otsuka sensei olla nii heas vormis 74aastaselt :D Vot suudab, kui tehakse sedasi trenni nagu need tüübid Daito-ryu dojos ja omavad ülivormi 30-35aastaselt. Oeh… kes ütles, et elu peab meelakkumine olema :D Hahahahaa… Niiet sõbrad. Trenni, trenni, trenni on vaja teha, et olla tubli ja tugev.
Mind koheldi täna kui absoluutset beebit. Kulus marjaks ära. Kui nüüd 3 nädalat vaid seda õpetatakse, on küll veits nüri, aga saame hakkama :) Ehk siis… mind õpetati TEISTMOODI kukkuma. Natuke judosarnaselt, aga mitte päris sedasi. Siis õpetati veel mingeid omamoodi kukkumisi. Üks trikk oli isegi ääretult kasulik ja äkki ma ei paistagi tulevikus enam nii äpu :D Terve trenn tegeles minuga mingi madalama astme õpetaja. Päris sheff tunne, kui sul personaaltreener on :D Aga tänane kava siis:
- ushiro ukemi
- yoko ukemi
- mingi vinge nimega ukemi, mis sisuliselt on mae ukemi
- shikko (põlvitusistest kõndimine aikido stiilis)
- ümberpööramine pärast shikko lõpetamist
- uutmoodi kummardus
- shomen uchi (löök käeservaga ülalt alla)
- yokomen uchi (löök käeservaga diagonaali küljelt)
- tsukid (jõu genereerimine ka suts teistmoodi kui wados, aga mitte üldsegi võõras. Varsti peaks tulema räme trennihooaeg, kus Daito-ryu’d on iga päev 3 trenni, aga ei suuda kõigist osa võtta. See oleks täielik killer!!! Hommikune trenn 6-9, päevane 16-19 ja õhtune 20-22… nii oli eelmise aasta kavas kirjas. Eks paistab, kas see aasta on samamoodi. Päris skeeri :D Parima tahtmise juures saaks 2/3 trennides käia. Osades ei saa, sest kattub wadoga. Ööd ka seal veeta ei taha…
Väikese üllatusena tuli see, et kui teised koristama hakkasid, siis peaõpetaja Kondo sensei rääkis midagi koristamisest ja sellest, et see on neil nii kombeks… üks tüüp pidi seletama. Mõtlesin, et mis ta ikka seletab, et seal on luud/hari/tolmuimeja vms… aga hoopis pandi kohalikku peldikut küürima :D Valus laks :D Midagi hullu pole. Pole mingi rõve raudtee peldik. Kõik kenasti puhas… vaja lihtsalt üle tõmmata, aga üsna detailselt ja korralikult. See kutt, kes mind õpetas, pidi seda aasta otsa tegema, sest kedagi uut ei tulnud aasta jooksul trenni, aga see aasta juba tulid mõned uued. Mida rõõmsat ametikõrgendust siis :D Oh häda, kui need uued tulijad ära kaovad :D siis saab kutt uuesti nühkida või? Aga jah… iga kord siis pärast trenni tuleb nii teha … loodab, et rongist maha ei jää seepärast, muidu oleks küll sitane lugu, kui peldiku küürimise pärast peaks öö kuskil rentslis veetma vms…
Igatahes vägev trenn oli… ja loodan, et asi areneb järjest positiivsemaks. Nägin täna trennis sellist tüdrukut, kes võttis täiesti karbi lahti. Ma pole nii head tüdrukut näinud võitluskunste tegemas. Täiesti üliinimene ja veel selline füüsiline vorm. Väga hull ikka. Tahaks teada, mitu aastat ta teinud on, et nii hull on… käre värk, peaks mainima. Nagu mis mõttes…. Liiga hull ikka.
Ikkagi võtaks tänase päeva kokku sellega, et selleks, et olla 74selt sama heas vormis, kui suurem osa 20-30aastaseid, peab olema 20-35selt 3x paremas vormis, kui keskmine sama vana tegelane. Täiesti KREISI!!!!!!! Aga see on elu! Ei ole olemas lühemaid ja kergemaid teid elus, sest nii jääb vundament ladumata ja pärast variseb.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar