Eile õhtul hilja käisin jõusaalis 22-24, sest varem ei jõudnud. Haiglas kestis möll 21ni. Õhtul oli meil konverents või noh, igatahes mingite haiguslugude ettekandmine ja paar ettekannet ka proteesitootjafirmadelt. Kui oleks rohkem aru saanud, siis oleks veel vägevam olnud. Igatahes Jaapanis ei kasutata neid proteese eriti palju, mida meil. Meil on põhiliselt Link (Gemini) ja Johnson & Johnson (De Puy). Neil aga enda Kyocera (Kyoto Ceramics), vähesel määral De Puy’d, Strykerit ja veel siit-sealt igasugu kraami.
Päeval käisime Hirata senseiga mööda haiglat ringi patsiente vaatamas. Müstika, kuidas saab üks arst patsientide suhtes nii tore ja lahke olla. Müstika, kuidas patsiendid on üldse kõigi suhtes nii lahked ja toredad. Kõik küsivad Eesti kohta ja päritakse minu käest asju ja muidu ka. Hoopis teine pilt, kui meil siin, kus kogu personal turtsub ja haiged pauguvad vastu või kus haige turtsub ja personal paugub vastu. Muidugi on Jaapanis ka paukujaid ja mittehoolijaid jne, aga see, mis ma nägin, kuuluks täiesti meditsiinialase suhtlemise õpiku musternäidiste alla. Eestlastel oleks sellest palju õppida. Kõik te arstitudengid, kes te seda loete, siis noh jah... ma arvan, et teile pole seda vaja, sest te juba loete seda blogi. Need, kes natukenegi muude tegevustega tegelevad, ei vaja suhtlemise ABC-d. Need, kes aga millekski muuks aega ei leia, siis nende seas kipub suhtlemisimpotentsus olema rohkem levinud. Andke andeks, aga te lihtsalt ei oska inimestega suhelda. Ei hästi ega halvasti. Aga arenege! See on võimalik!
Täna nägin professor Nagata vastuvõtus ka huvitavaid patsiente. Jaapanis kuuluvad lülisamba patoloogiad kõik ortopeedide valdkonda, seega nägi igasugu põnevaid asju. Naljakas on see, et Eestis on põhiline lülisamba patoloogia diski sopistus. Jaapanis aga hoopis muud asjad. Diskisopistust on ka, aga lülisamba kanali ahenemine misiganes põhjusest tingituna, sidemete kaltsifikatsioon, lülide luksatsioon jne. Nende nädalate jooksul, mis meil neuroloogia ja neurokirurgia oli, siis ei olnud sellist sorti patsiente peaaegu üldse näha neurokirurgia osakonnas.
Huvitavaid patsiente oli täpsemalt 2. Üks oli tserebraalparalüüsiga mees, kellel olid kaasas 2 pilti. Üks oli postkaardi väljalõige Neuschwansteini lossist Bayeris ja teine polaroidkaameraga tehtud pilt maalist. Ja nüüd tuli välja, et see mees, kelle käed olid aheldatud poolkõvasti (väikese liikumisvabadusega) ratastooli külge, kellel olid kõneartikulatsioonihäired jne, oli see kunstnik, kelle poolikust maalist oli see foto tehtud ja see foto oli mõeldud arstile, et näidata, kui kaugel on see maal, mille ta kavatseb arstile kinkida tänutäheks, et tal operatsioon hästi läks – tegemist oli mingisuguse lülisamba kaelaosa patoloogiaga. Täpsema vastuse jään võlgu. Mingi pitsumine, aga mitte diskogeenne. Sidemete kaltsifikatsioon?? Vot jah, sellised asjad liigutavad…
Teine patsient oli Shito-ryu karate 9. dan. Üks kuuest või nüüd juba viiest mehest, kellel Jaapanis on Shito-ryu's 9. dan. Ajasime natuke karate juttu, et mis õpetajad ja kes ja kust jne. Mees oli 80 aastat vana ja nägi välja nagu 60-aastane eesti mees. No fakk noh! Jaapanlased ei vanane.
Jaapanlased EI VANANE NOH!!!! FAKK MA ÜTLEN. Täna käis üks naine oma emaga vastuvõtul. Vaatan, et noh… Naine siuke 40 ja ema siuke 65… TÜNG… ema oli üle 80 tugevalt… Mõtlesin, et nojah siis… Üksikud tüübid nägid välja nii nagu meie vanuridki, aga suurem osa oli ikka nii kraps ja korras, et endalgi hakkaks häbi.
Tähelepanu väärib see, et statistika on Jaapanis täiega teine. Kurume ülikooli trauma-orto osakond teeb aastas umbes 700 operatsiooni, meditsiinikeskuses tehakse veel lisaks umbes 600 oppi, mis tähendab, et kokku on 1300 umbes. TÜKi 2006a statistikat vaadates oli trauma osakonnas oppe 2400 ringis ja ortopeedias 1300, mis teeb kokku rämedalt rohkem. Üle 2x rohkem... 3700 oppi aastas. Samas!!! Nende haiged viibivad haiglas rämedalt rämedalt kauem. Nad ei lase enne haiget koju, kui sellel on rehabilitatsioon haiglas tehtud, mis tähendab enamikel juhtudel 1 kuud. Nende tervishoiu süsteem ei võimaldavat seda teisiti teha eriti. Kuigi jah, ma ütlen, et nad peavad selle ära muutma. Põhiteema, miks mõni mees on 4 kuud juba haiglas rehabilitatsiooniosakonnas, on see, et tüüp on saanud mingisuguse mõnusa põletiku, haavainfektsiooni, muu hospitaalinfektsioonist tuleneva viguri vms. Ja seda enam, et Hirata sensei ütles, et jaapanlased on hästi vastuvõtlikud kõiksugu nakkushaigustele! Tõenäoliselt tuleb sealt nende absurdne antibiootikumide kasutamine, kus laksatakse kõigile laia toimespektriga antibiotsid peale ja mitte sugugi klassikaline penitsilliin, vaid midagi krõbedamat, mida meil Eestis ei kasutatagi. Võib-olla on siin mingi seos sellega, et eestlased söövad palju piimatooteid ja puutuvad loomsete produktidega (loe: antigeenide ja muu kasulikuga) kokku ja muutuvad siit-sealt immuunsemaks kui seda on asiaadid, kes ei tarbi piimatooteid. Kui nüüd mõelda igasugu linnugrippide, seagrippide ja mistahes huinjaa peale, siis on põhilaks just tabanud neid, kes minu teada väga piima ei joo: asiaadid, mehhiklased, türklased. Põhja-Euroopas pole need eriti levinud. Võib-olla panen rappa ja asi on hoopis milleski muus kui piimatoodete tarbimises. Ega siis Lõuna-Ameerikas vähe liha ei tarbita just… Argentiina on oma loomaliha poolest üle maailma kuulus. Samas mul puudub ka Argentiina kohta informatsioon, kui palju seal mis nakkushaigusi on. Ühesõnaga asi, mida jälgida ja uurida!
Järgmine rassiteema oli see, kui Hirata sensei ütles, et valgetel paranevad haavad kergelt, aga asiaatidel mitte. Asiaatidel pidi kergemini tekkima arme, haavatüsistusi, keloide, infektsioone jne. Europiididel pidi olema kõige vähem… kõige hullem pidi asi olema neegrirassi esindajatel sellega. Vot järgmine asi, mille kohta eestlastel aimu pole, kuna on võõrrasside populatsiooni hulk on peaaegu olematu. Seetõttu tuleb jaapanlastel haavad hästi korrektselt õmmelda. Võib-olla seetõttu ei lasta tudengitel eriti õmmelda??? Võib-olla aga hoopis seepärast, et residendid on ka kobad ja nahaalune kude vahib nahapilu vahelt välja ja seda on vaja tagasi lükata pintsetiga enne kui saab stapleriga klambri peale virutada??? Eestis saaks sellise õmblustöö eest pikku kurki.
Täna on minu auks korraldatud welcome party :D Elagu...
1 kommentaar:
vaga huvitav, aitah
Postita kommentaar