Eile oli siis sedasi, et p2rast unetut 88d internetikohvikus l2ksime Ishibashi senseiga mootorrataste v6iduajamist vaatama. Mitte ainult vaatama, vaid ka osalema... arstidena. Algul oli meeletu uni, aga mingil huvitaval p6hjusel toodi kohe meile m6lemale letti coca-cola zero, mingi energiajook ja kohv. See aitas elus pysida.
Mingi kohalik v6iduajamine keskmisest suurema t2htsusega oli neljas erinevas klassis. 600 kuubikulised, 450, 1000 ja 600 uuesti. Esimese kahe s6idu ajal tuli meile p2ris mitu rattaga kukkunud tyypi. Yhel oli kael vist veits kannatada saanud, kurtis kaelavalu, aga muidu oli p2dev ja liikus kenasti, yks t88taja oli unustanud verer6hu ravimeid v6tta ja tahtis minestada, yks tyyp kukkus p2ris kobedalt, nikastas n2pu, mille sain paigaldada ja murdis jala, mis selgus hiljem haiglas ja neljas tyyp marrastas p6lve korralikult. Selline lugu siis.
S6itude eel saime teha m6ned tiirud safety caris (see valge vilkuritega auto, mis on paljudele tuttav vormeli v6idus6itudest). Siin oli siis selleks korraliku turvapuuriga kergelt ymberehitatud Honda Civic Type-R. Kurve l2biti kiirusega 120km/h, tippkiiruseks aga kuskil 160 selle raja peal. Igatahes jah, uni l2ks kyll 2ra, kui autos s6ita sai sedasi. Samas noh. Ega ise vist nii piiri peal s6ita ei julgeks. Kohati oli kyll tunne, et tavaautoga tavateel lendaks rajalt v2lja. Aga noh. Ega see pole tavatee, see pole tavaauto, need pole tavarehvid ja roolis ei istunud ka mina, nii et k6ik on okei.
Varsti tulevad pildid ka... ma loodan...
yldkokkuv6ttes ma ytleks, et see p2ev l2heb jaapanis veedetud p2evade l2bi aegade TOP10 hulka v2hemalt!
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar