Vahepeal on olnud p2ris palju syndmusi, aga kuidagi ei ole olnud kirjutamise v6imalust ega vist ka piisavalt seda soovi.
Eile k2isin Aikido`s ja yks kutt kysis, et kas ma olen varem Aikido`st kuulnud. Ma kostsin, et loomulikult olen, mille peale tyyp silmad peast v2lja imestas. Siis ei suutnud keegi uskuda, miks ma nii hea olen ja asjadega hakkama saan ja asjadest aru saan. Tyypidele j2i vist arusaamatuks, et kui kaua ma olen v6itluskunstidega tegelenud ja millega t2psemalt.
Naljakas on see, et kutid kuidagi ei seosta 2ra, et teatud oskused kanduvad yle teistelt v6itluskunstidelt. Ma ei saa aru, kas nad siis ise ei uuri teisi v6itluskunste, mis on sarnased nende enda v6itluskunstidega. Arusaamatuks j22b kogu see asi.
Eile siis n2gin naljakat suhtumist Aikido 6petaja poolt, kus ta yritas n2idata mulle peaaegu k6ike seda, mida peaks elus vaja minema. Ehk siis ta yritas k6ik oma paremad palad v2lja tuua, mida oskab ja mis peaks enesekaitseks vajalikud olema. Naljakas oli n2ha meest nii meeletult pyydlemas selle nimel, et mulle trenn meeldiks vms. Mees ise oli tore ja teatud valdkondades uskumatult hea. Nii t2pset n2rvipunkti tabajat pole ammu kohanud. Samas jah, see esinemissoov v2lismaalase ees hmm... Anname vast andeks :)
Hullem oli see, et kogu see kraam, mis ma tegin ja millega ma hakkama sain v6i ei saanud, l2ks video peale. Vot ennast on kyll h2bi videost vaadata. 8elgu senseid mida tahes...
Olen viimase 2 p2eva jooksul suutnud nii palju asju 2ra unustada, et endal on ka kohe halb olla. Vihmavarju panin kuhugi ja ma ei m2leta enam, kuhu... Hetkel mul seda ei ole igatahes. Siis Aikidos olles ma tahtsin jalga panna oma 2-varbalised sokid, et jalgu s22sta, aga siis meenus, et ma olin nad ju maha unustanud koju, kuigi tegelikult olid need kaasas. Topeltunustamine. Unustasin ka fotoka trenni kaasa v6tta, kuigi haiglas oli fotokas kaasas. Masendav suht.
T2nane p2ev haiglas algas suhteliselt kenasti, aga p88ras parajalt pekki. Hommik algas sellega, et vaatasin ACL (p6lve eesmise ristatisideme) revisjonoperatsiooni. Algul pandi artroskoobiga meniski ja olemasoleva sideme kylge mingid 6mblused, seej2rel l6igati patella sidemest v2lja viil koos luutykkidega. Ja edasi ma ei tea, mis sai ehk kuidas see kena k66luse viil p6lve sisse tagasi pandi, kuna professor kutsus mind oma vastuv6ttu, kuna yks tema patsient l2heb septembris Eestisse. No tere hommikust. Lisaks teatas professor, et t2na 6.30 pean tema offices olema, et l2hme koos peole, kus on tudengid ja s2rk-v2rk, s88me liha ja oleme toredad. Tore kyll, aga miks see peab olema minu judotrenni ajal?
Yritasin blogi kirjutada ja meile saata, aga arvuti jooksis korduvalt kokku. Selle peale l2ksin teise ruumi l2ptoppi kiusama, aga see ytles peale elu sisse puhumist (pideva fan erroriga v6itlemise tulemusena), et mul pole paroole, et v6rku sisse p22seda. Ega ajas marru kyll. Pidin arstidega koos s88ma minema, aga tyybid olid selle 5-10 min jooksul, mil ma k2isin laptoppi kiusamas, vist juba 2ra s88ma l2inud. Tore. Eba6nnestumiste v6iduk2ik. Eks n2is. Kui tyybid 30 min jooksul v2lja ei ilmu, l2hen omap2i s88ma ja tagasi ei tule enne esmasp2eva. Ajuvaba lihtsalt. T2ielik kommunikatsioonierror on kogu see yritus siin. Mitte et Tartu Ylikooli esinduskliinik parem oleks... Hoolimata eelnevatest kokkulepetest, et jah... me l2heme koos operatsioonile ja igal juhul v6etakse sinuga yhendust, kui on minek jne. Siis l6puks on ikka sedasi, et kui sa pole arsti kylje all sel hetkel, ei viitsi keegi sulle helistada ega midagi...
Ilmusid arstid ja l2hme s88ma. Ehk paraneb seis...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar