Mõtteid AO kursusest ja mõttemustritest

Vahelduseks paljudele Jaapanis käimistele saab põigata ja põrgata ka Euroopas ringiratast. Üldiselt peaksin mainima, et ma ei mäleta väga neid kordi, kus ma oleksin riigipiire ületanud puhkusereisi tõttu? Ikka on põhjuseks mingid koolitused, laagrid, konverentsid või mõned erilised inimesed. Tegelikult taanduvad koolitused ja laagrid ka ikkagi nende eriliste inimeste tasandile, kes neid teadmisi või oskusi vahendavad ja jagavad. Loomulikult on kõik inimesed erinevad ja tajuvad maailma erinevalt ja jällegi saan rääkida vaid oma mätta otsast, aga võin öelda, et minu jaoks on ikkagi kõige olulisemad needsamad inimesed, kes teevad kõik need reisimised ja selle pika teekonna selle kõige vääriliseks.

Seekordne matk ei olnud kuigi kauge - vaid Šveitsi Zürichist ~2,5 tunni rongisõidu kaugusel mägedeharjade vahele jäävasse Davosi linna, mis on üks kõrgemaid linnu Euroopas ja kõige kõrgem linn alpide vahel. Eks tuleb tunnistada, et olgugi ma olen rohkem inimestekeskne ja mitte loodusekeskne, siis need mäed oma valgete mütsidega, mis ümbritsevad sind igas suunas, on ikka piisavalt muljetavaldav. Ka see, kuidas on suudetud matta infrastruktuuri ehitamisesse meeletud rahad ja tohutu vaev, et rong suudaks adekvaatselt mäenõlvadel vingerdada ilma sealt alla sadamata. Jah, üsna võimas, tuleb tunnistada.

Talverõõmude nautimise poole pealt on Davos üsna tuntud ja armastatud koht, samamoodi konverentside pidamise jaoks. On ju kogu AO tegevus olnud seotud Davosiga miskipärast. Üldkokkuvõttes kena ja armas linnake, kuid veidike raske ligi pääseda oma geograafilise lokalisatsiooni tõttu.

Siin sai jälle kogeda, et 1500m kõrgusel olemine ei ole naljaasi, kui tahad mäest üles minna või kangiga kükke teha vms vereringet koormavat. Korraks võttis ikka pildi vibama ka... Meil merepinnaga pea tasa olles seda ei koge.

Siiski tuleb mainida, et kõik see muu on tore boonus, aga põhiline oli siiski AO kursus. Kindlasti andsid oma panuse sellesse toitlustajad, implantaadifirmade ja kirjastuste väljapanekud ja kõik need puurid ja kruvid ja plastikluud ja kõik see tagumine, puurimine, kruvimine, pitsitamine, tirimine ja tõmbamine, aga veel suurema panuse andsid need inimesed. Inimesed, kellel on kirg oma eriala vastu. Kes vaimustuvad sellest, millega nad tegelevad. Teevad seda südamega ja omakasupüüdmatult. Ja et sealjuures on inimesi, kes peale selle, et nad seda kõike naudivad, oskavad selle muuta teiste jaoks ka nauditavaks. Olla kõige selle juures head suhtlejad, esinejad, fantastilised erialatundjad. Seetõttu on just põnev näha seda, kuidas inimestes on kokku sattunud sellised omadused, mis tavaliselt koos ei esine.

- arusaam mehhaanikast (mitte tasemel, et kui tahan murdu fikseerida, siis panen sinna kruvi ja võib-olla plaadi või veel lisakruvi, aga miks täpselt ei tea, vaid ikka peensusteni täpselt)
- hea suhtlemisoskus väikese grupi ees
- hea suhtlemisoskus suure grupi/publiku ees
- hea inglise keele oskus (inglise keelt mitte emakeelena rääkivate isikute puhul)
- tõenäoliselt hea kliiniline oskus/käeline osavus
- osade puhul ka teadustööga tegelemise soov/oskus/suurepärased tulemused
- huumorimeel!
- ettekannete/slaidide koostamise oskus

Sellest lähtuvalt tahakski natuke mõtiskleda avalikult inimese mõttemustrite toimimise üle, kuidas keegi millestki aru saab. Ma miskipärast siiani ei mõista seda, et kuidas me oleme nõus töötama või tegelema millegagi, millest me päris täpselt aru ei saa. Kust ma võtan selle, et nüüd keegi täpselt aru ei saa? Kontrollides inimese arusaama millestki, peaks see inimene suutma seletada või kirjeldada seda erinevate nurkade alt. Kui me räägime mehhaanikast arusaamisest, siis võiks inimesel tekkida enda peas 3-d kujutis, mida ta suudab oma peas pöörata ja keerata ja vastavalt ette kanda, mitte ei ole peas vaid röntgenkujutised kahes suunas või veel hullem ei ole isegi mingit kujutist, vaid info väärtuseks on vaid tekst "murd, ebastabiilne, plaat vms". Ehk siis nii nagu on programmeerimises muutujatele väärtuste andmisega. Niikaua, kui asi piirdub vaid tekstiväärtusega, on ikka väga nukker, kui eeldaksime ikkagi 3-d kujutist soovitavalt koos teksti ja kõige muu juurdekuuluvaga.

Kõige selle juures tahaks lihtsalt, et jätkuks inimesi ka kodumaal, kelle inspireeriv kireleek süütaks ka teisi ja suudaks sedasi vaimustust ja teadmisi edasi anda põlvest põlve. Kurb on näha kustunud või kustuvaid inimesi enda ümber. Korrates vana üldlevinud mõttetera, et üks küünal võib süüdata sadu ja tuhandeid ise sealjuures midagi kaotamata. Nii  Guugeldades seda tsitaati leidsin, et see olla Buddha poolt öeldud :D Miks ma küll ei imesta :D

Originaal inglise keeles siis siin:
"Thousands of candles can be lit from a single candle, and the life of the candle will not be shortened. Happiness never decreases by being shared
  The Buddha"