Tahaks selle teema juures natukene valgustada neid, kellel on juba mingi arvamus võitluskunstidest kujunenud. Need, kellel seda veel väga ei ole, on ka teretulnud lugema ja oma silmaringi laiendama.
Kui alustada vanadest aegadest, siis oli võitluskunst kahtlemata mõeldud jõustruktuuridele, kas siis ründeks või kaitseks, rahu säilitamiseks või mis põhjusel iganes. Ajapikku hakkas see kitsas piir kaduma ja ka lihtsurelikud võisid hakata tegelema võitluskunstidega. Praeguseks on igasugused piirid kadunud ja sellega saavad tegeleda kõik, kel vähegi soovi on ja mitte mingeid piiranguid pole keha mõõtmete, naha värvuse, soo, vanuse, keeleoskuse ega millegi muu osas.
Kui me räägime tänapäeva (21. sajandi) võtmes, siis kellele oleks tänapäeval võitluskunste vaja? Enne kui saame sellele küsimusele vastata, peame tegema väikese kõrvalpõike ja aru andma, mida võitluskunsti treeningul tehakse. See aga oleneb väga suuresti treenerist ja treeningrühmast ja püstitatud eesmärkidest. Muidugi vahel on eesmärgid ilusad, aga nendeni ei osata kuidagi jõuda või siis üritatakse jõuda väga valesid teid pidi. Kui ma tahan ületada jõge, kas ma siis ujun üle jõe, ehitan silla üle jõe, kaevan jõe alt tunneli, ehitan jõele tammi ja kuivatan selle ära või alustan matka hoopis teises suunas ja jõuan maakerale tiiru peale tehes lõpuks teisele jõekaldale. Igal meetodil on oma otstarbekus ja see viimane tundub erilise aja- ja energiaraiskamisena, samas võib aga selle suure pika reisi pealt korjata kogemusi, mis võivad kasulikuks osutuda hilisemas elus. Iseasi, kas nii suure ringiga käies üldse kohale jõuab ja mis oli konkreetse situatsiooni või ülesande põhieesmärk. Kas jõuda üle jõe või kogude kogemusi?
Et siis tuleb aru anda, mida treeningutega saavutada tahetakse. Paljud treeningud väidavad, et parandavad füüsilist vormi. Kui me lahutame võitluskunstidest maha igasugused jõuharjutused, vastupidavusharjutused jms, siis paljalt oma jala- või käeraskusega vehkimine ei tee inimest just VÄGA PALJU tugevamaks ega ka väga palju kiiremaks. Küll teeb aga kõvasti osavamaks. Kui nüüd partneriga koos madistada ja maadelda ja lüüa, siis on juba asjal natuke rohkem ilmet, aga ikkagi ei anna isoleeritult võitluskunstiga tegelemine oluliselt palju paremat füüsilist vormi (oleneb muidugi, kui hea teie vorm enne võitluskunsti treeningute alustamist oli?). Taekwondo, karate, kickpoksi/taipoksi või mis iganes jalalööke kasutavas kunstis jalalöökide treenimisel painduvus väga oluliselt ei arene. Jalaga löömine treenib jalaga löömist ja koordinatsiooni esmajoones, teiseselt arendab see natuke jala painduvust, jõudu, kiirust. Käega löömine sama. Paarilisega maadeldes areneb ka vastupidavuskomponent ja ka jõukomponent, kus tuleb vastupanule vastu töötada (partneri jõud, kehamass jne). Siiski ei ole maadlus piisavalt regulaarne ja on kaootiline ning seega ei sobi jõutreeninguks iseenesest.
Seetõttu tehakse tihtipeale lisaks võitlusoskuste lihvimisele ka jõu-, painduvus- ja vastupidavustrenni. See, mis osakaaluga seda tehakse, sõltub jällegi konkreetse grupi eesmärkidest ja soovidest, teadlikkusest ja kokkulepetest.
Ühesõnaga, kui trennikuulutus väidab, et teie füüsiline vorm paraneb, siis tasub sellesse natuke kriitiliselt suhtuda ja uurida, millise treeningkavaga nad seda saavutada proovivad. Või kui väidetakse, et arendatakse enesekaitseoskusi, siis tasub ka uurida, et mis kava järgi see käib. Täpselt samamoodi igasuguste teiste väljakuulutatud loosungite osas.
1. selleks, et jõud areneks, on vaja teha jõuspetsiifilisi harjutusi
2. selleks, et kiirus areneks, on vaja teha kiirusspetsiifilisi harjutusi
3. selleks, et painduvus areneks, on vaja teha painutusharjutusi
4. selleks, et tehnika areneks, on vaja harjutada tehnikat suure kordustearvuga, läbimõeldult ja koos lisaharjutustega
5. selleks, et vabavõitlusoskused areneks, on vaja teha vabavõitlust, palju, erinevate vastastega
6. selleks, et enesekaitseoskused areneks, on vaja kogeda tänavasituatsioone, õppida ohtu nägema ja tähelepanu kontrollima
7. selleks, et distantsitunnetus, ajastus, täpsus ja muud spetsiifilised oskused areneks, on vaja neid ekstra ja eraldi treenida.
Nüüd aga selline asi, et oled käinud trennis mitu aastat ja järsku avastad, et tänu trennile suudad teha asju, mida sa varem ei suutnud ja on arenenud mingid naljakad võimed, mida sa pole kunagi otseselt ega sihipäraselt selle harjutuse juures treeninud. Seda võib kutsuda treeningu kõrvalproduktiks. Kõrvalprodukt esineb peaaegu kõikide treeningvormide- ja harjutuste puhul. Kokkulepitud paarisharjutuste juures areneb distantsitunnetus (eeldades, et harjutus sisaldab liikumist), jõu doseerimisoskus, ajastus ja veel palju muudki, millele otseselt tähelepanu ei pöörata.
Milliseid uusi oskusi inimesed avastavad pärast aastaid võitluskunsti treeninguid?
- liikumine on muutunud efektiivsemaks (ei jää seisma, kui suur rahvamass tuleb vastu, et neid mööda lasta, vaid liigud edasi, samas teiste liikumist mitte häirides).
- distantsitunnetus on muutunud paremaks ja samuti ka silmamõõt. Oskad hinnata erinevate esemete ja inimeste mõõtmeid, kaalu ja suhtestada enda tegevust nende suhtes.
- saad aru, mismoodi su liigesed ja lihased töötavad
- sul on tekkinud mingisugune koetunnetus, et mis tüüpi puudutus põhjustab mis tüüpi reaktsioone
- sinu suhtlemine inimestega on muutunud väga paljudel tasanditel
- sinu tähelepanu ja ruuminägemine on muutunud avaramaks, haarad paremini üldpilti
- ohutunne on muutunud täpsemaks
- sa tead, millised teise inimese tegevused põhjustavad sinus ebameeldivad/meeldivaid reaktsioone, vastureaktsiooni või ei ärata üldse tähelepanu ega ohutunnet
Seda loetelu võiks veel täiendada, aga hetkel hakkab pea tühjaks saama. Seega ootan kommentaare ja soovitusi ja muudame loetelu täpsemaks ja paremaks...
Sellest tulenevalt on teatud oskused omavahel üsna tugevalt seotud. Vanasti tegelesid väga paljud võitluskunstimeistrid massööri, arsti, kondiväänaja (kiropraktik/manuaalterapeut) ametiga, kuna koetunnetus ja luu-liiges-lihassüsteemi mõistmine andis selleks väga head eeldused.
Seetõttu arvan - ma rõhutan just ARVAN, kuna mul ei ole mingit vettpidavat statistikat, et see kõik nii on, nagu mulle tundub - et, järgmistel ametitel või valdkondadel tuleks võitluskunstide õppimine kasuks, annaks neile hea baasi või seostuks muul kasulikul moel:
- kõik jõustruktuurid (politsei, armee, turvatöötajad)
- füsioteraapia
- massaaž/kiropraktika/manuaalteraapia
- traumatoloogia-ortopeedia
- kiirabiarstid
- psühholoogia
- psühhiaatria
- õpetajaamet
- nõustamine
- äritegevus
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar