reede, september 25, 2009

Tähelepanu-, õppimis- ja analüüsivõime + muud kila-kola

Kila-kola on see, et ma suutsin nüüd lõpuks oma e-identiteedikriisist üle saada ja olen suutnud nii oma orkuti konto kui ka blogi üle kanda enam või vähem edukalt kõik ühe Google'i kasutajakonto alla. Lihtne polnud, kuid suurem osa asju on valmis.

Tahtsin siiski paar sõna veel kosta, kuna mõned ümberringi olevad inimesed andsid alust erinevatele biokeemilistele protsessidele minu ajus, eriti aga limbilises süsteemis. Tekkis emotsioon.

Paljud teavad nimelt, et ma käisin Jaapanis. Selle peale küsitakse igasuguseid idiootlikke ja vähemidiootlikke asju. Mõningaid näiteid:
- kas sa ikka sushit sõid?
Jah, ma sõin seekord ka sushit. Üllatus-üllatus. Jaapanis on tõesti sushi odav ja hea, mitte nii nagu Eestis või ka paljudes teistes Euroopa riikides. Aga üldiselt ma ei ole väga suur kalafänn, et ma peaks iga neetud jumala päev ennast ainult sushist ja sashimist (toore kala lõigud) ära toitma. Jaapani köök ei ole ainult sushi ja riis. Seal on igasugu põnevaid asju, mis kahjuks meie inimese pähe ei mahu.

- noh, kõik jaapanlased olid sulle vööni jah?
No järgmine küsimus, kus inimene ei anna endale aru päris täpselt, miks ta seda üldse küsis. Jaapanlased on keskmisest skandinaavia kollist pisemad jah, mõni on ka ainult vööni, aga need on enamasti väga väikest kasvu vanurid, lapsed või lilliputid.

- mitu jaapani naist ära sebisid siis?
Ma ei leia, et on väga arukas luua suhteid, mille sisu on olematu ja sellest saadav ei paku kellelegi väga midagi. Selles valdkonnas trofeejahti ma ei harrasta. Tänan, et tundsite huvi muidugi...

- kuidas sul siis judo trennis läks?
Seekord ma tõesti tegin Judot natuke alla 1 kuu ja mulle väga meeldis ja võimaluse korral tahaks natuke asjaga edasi tegeleda, aga see ei ole minu põhiala. Kõik võitluskunstid, kus kantakse valget gi'd ei ole judod ega karated. On ka väga väga palju muid võitluskunste. Keegi ei eelda, et peab ära õppima keerulised jaapanikeelsed stiilinimed, mida jaapanlased isegi vahel sassi ajavad, kuid on ju olemas üldnimetajad nagu "võitluskunstid" ja saab küsida, et millise "alaga" sa seal tegelesid, kui mälu veab alt... Mina küll judo peale ei solvu, aga kui oma kallimale pakud vale nime, siis on natuke pahasti...

- noh, jaapani keel on nüüd suus või?
Ütleme nii, et selle ajaga, mis ma olen kokku jaapani keelt õppinud on küll võimalik saada keel 1. kyu keelediplomi tasemele, kuid selleks kulub kordi rohkem tunde, kui ma selle sama ajavahemiku jooksul olen pühendanud. Olen õppinud praeguseks 5 aastat ja käinud 4x jaapanis summaarselt 7 kuud ja ma suudan enam-vähem efektiivselt kõnekeeles suhelda, oma kirjad ära kirjutada sõpradega ja neid ka lugeda jne. Ajalehtede vabaks lugemiseks sellest ei piisa, raamatute lugemiseks ammugi mitte, ka mitte viisakas kõnes suhtlemiseks. Samas on neid inimesi, kes umbes 3-4a on suutnud ennast viia sellisele tasemele, et suudavad, lihtsalt päevas on nende töötundide arv olnud väga erinev minu omast. Siit ka erinevus. Aga üldiselt saage aru, et jaapani keel ei ole selline keel, mis kleepub külge enamikele inimestele nagu Euroopa keeled, mis jagavad väga suures osas sarnast sõnavara või sarnaseid sõnatüvesid, üle 90% kasutavad ladina tähestikku, mis muudab lugemise lihtsaks jne jne jne See on täielik clean install. Kõik tuleb nullist peale panna, kuid inimest ei saa formaatida nagu arvuti kõvaketast. Seetõttu on konverterid ja filtrid vahel, mis ikkagi ei tee asja samaväärseks...

Inimesed, kes on aasta aega Jaapanis õppinud saavad küll paremaks, kuid sugugi mitte perfektseks selle ühe aastaga. Need, kes alustasid nullist õppimist jõuavad üsna minimaalsele tasemele ka selle ühe aasta jooksul, mis nad seda keelt igapäevases keelekeskkonnas kuulevad, näevad, seda õpivad jne jne jne...

-noh, lähed nüüd Jaapanisse elama ja sinna tööle
Ütleme nii, et Jaapanis arstina töötamine välismaalasel on peaaegu võimatu. See eeldab paremat keeleoskust kui 1. kyu ja eeldab ka arstieksami tegemist jaapani keeles. Vastasel juhul ei ole seal arstina töötamine võimalik. Mingit muud asja seal ajada ka väga ei viitsi. Seega on lahendused vist selged...

-noh, on nüüd hea jälle kodus olla?
Mida ma peaksin sellise küsimuse peale kostma? Et Jaapanis on kõik kole halvasti ja kodus on kõik kole hästi? Või vastupidi, et Jaapanis on kõik kole hästi ja kodus ei kõlba üldse elada? Paraku on vastus kuskil seal vahepeal, et mõlemal pool on oma häid külgi ja oma halbu külgi. Kui saaks, tooks Jaapani häid külgi Eestisse, aga üks inimene riiki ega 1,4 miljonit inimest ja nende arvamust, käitumist ja mõttelaadi ei muuda. Veel vähem suudan muuta 125 miljonit inimest.


Nüüd aga hoopis teine asi, miks ma üldse kirjutamist alustasin täna. Nimelt need inimesed, keda kohtasin. Nad käivad ka reisimas ja üldse paljud inimesed käivad reisimas ja õpivad ja hangivad uusi teadmisi ja kogemusi, aga mulle tundub, et see, mida suudetakse kaasa võtta reisilt, koolist, suhtlemisest või mis iganes kogemusest on kuidagi kaduvväike osade inimeste puhul. Ma saan aru, et asjad, mida inimesed tähele panevad, erinevad üksteisest ikka kohati nagu öö ja päev ja mälu on ka kõigil erinev, kuid ikkagi on natuke magedavõitu, kui sa käid ära pikka aega kuskil kaugel riigis ja kõk, mis sa sealt kaasa võtad on see, et oli ilus rand, odav alkohol, kõvad peod ja kogu lugu. No mida sa ronid sinna siis? Andke andeks, aga on teatud kohad, kuhu ma ei laseks mitte ühtegi sellist inimest ka mitte turistina. Te lihtsalt solgite selle riigi ära, kus te käite. Lisaks solgite ära arvamuse sellest riigist, kus te käisite ja veel kõike muud.

Jaapani kohta on üks laul mingisuguse debiilse rootsi esitaja Denny? poolt, kes laulab Tokyo, you got the rhythm in you, Hi-hello she's gonna do it to you jne.. Mis on sellel pistmist Tokyoga? Tokyo vinge ööelu? Andke inimesele haridus, taktitunne, kriitikameel ja muud omadused või palun olge vait või vastasel juhul koristage need värdjad eetrist ära. Eetri all mõtlen üleüldist sõnavõttu ja arvamuseavaldust. Samasse ämbrisse lähevad ka meie riiki külastavad turistid, kellele hakkavad silma ilusad tüdrukud, kes mõne dringi ja ilusa komplimendi eest ronivad välismaa tõmmude poiste kaissu, sest nad on nii kuumad poisid ja oskavad naist hinnata erinevalt eesti mehest. Pärast jõuavad aga jutud Eesti odavatest ja ilusatest lõdva püksikummiga naistest teiste nende tüüpide sõpradeni ja siis levib seal juba selline arvamus Eestist. Odav alkohol, odavad ja väga ilusad naised jne... rohkem nüansse ei nähta ja ongi kogu lugu.

Ühesõnaga: käige välismaal, hankige kogemusi, aga kui teie sõnavõtt piirdub vaid arvamusega ilmast, vastassugupoolest ja alkoholist, siis OLGE VAIT. NATUKE PRIMITIIVSED OLETE! Primitiivsed selle kohta, et teil on kõrgharidus, mis on natuke rohkem kui bakalaureust väärt. Olete primitiivsed, kuid tahate paista suurena. Kui oled kuhugi staatusesse jõudnud, siis ole ka sellele vastavalt väärikas.

8 kommentaari:

Jorks ütles ...

Oh sind elitaristlikku hüüdjahäält kõrbes:)

Reedik ütles ...

Ega ei maksa kõrbes hüüda väga... liiv satub suhu ja siis on veel suurem häda, kust vett saada...

K ütles ...

Sa vist ootad inimestelt liiga palju. Minnakse välismaale sellekski kasvõi, et oleks lihtsalt keskkonna muudatus. Ei pea olema alati huvi konkreetse riigi vastu. Ja ega kõik polegi kultuurihuvilised. Inimestele lihtsalt meeldib pidutseda. Igaühel oma ja õnnelik sellega :)

Siinkohal olgu aga öeldud, et mina reisin eelkõige kogemuse pärast. Kogemus, mille saan viibides enda jaoks võõras keskkonnas. Pidutsemisest, alkoholist ja naistest...er.. minupuhul siis vast meestest, eriti suurt ei pea.

Reedik ütles ...

Võib-olla ei peaks inimestelt tõesti midagi ootama. Laskma lihtsalt olla. A samas noh ma ei tea ka... Inimesed, kes kujundavad pärast meie mõttemaastikku, meie tervisemaastikku, meie kultuurimaastikku... neil on ju ometigi suur vastutus?

K ütles ...

Ja mis muutuks võrreldes praegusega?

Reedik ütles ...

Vähemalt väheneks allakäik :D

Karuott ütles ...

Mis puudutab stampküsimusi pärast reisimist või misiganes taasnägemisel üle pika aja, siis need käivad ajudele küll.

Mis puudutab selle postituse ülejäänud osa, siis arvan, et kõigesse siin elus ei pea sügavuti minema.

Träk ütles ...

:D :D tuttav tunne, Reedik, tuttav tunne.
Kuigi jaapanis olles olin ma ülivihane ameeriklastest manga ja animehullude peale, kes avatud silmadega kordagi riiki ei vaadanud ja muuga ei tegelenud kui ühikas multikate vaatamisega (nagu vast mäletad..), siis nüüd olen tõesti hakanud asjasse rahulikumalt suhtuma - igale ühele oma ja gaussi kõvera vastu ei saa. AGA, sul on vabadus valida, kellega suhtled.

Mis puutub stampküsimustesse, siis ära selle peale pahaseks saa - see on inimeste lihtne viis midagi öelda ilma süvenemata. nothing personal. Võta seda kui "how are you?".. keegi ei ootagi tõsist vastust.