Tahaksin rääkida kõigepealt ühe loo, siis seda natuke analüüsida ja tuua veel haakuvaid asju juurde oma kogemuste ja mälu baasil.
Lugu algas nii, et neljapäeval läksin ma supermarketisse sisseoste tegema. Ostsin omale juba kodus ootava lusika kõrvale 10 krooni eest kausi, et mul oleks kust süüa midagi muud kui ainult valmis alusel müüdavat kraami.
Kõik see aeg, mis ma poes ringi luusisin ja asju otsisin jne, mängis tagataustal muusika poe kõlaritest. Kõik see aeg käis üks ja sama laul. Ühesõnaga see oli lõpuks üks lakkamatu salm, mis mul täiesti ajud ära sõi. Mõtlesin, et annaks poe juhatajale midagi muud kui kingituse või naeratuse...
2p hiljem hakkas see laul mind kummitama. Nii hull oli selle laulu mõju mulle. Kohutav. Rääkisin oma jaapani sõbrale sellest ja ta leidis selle poe kodukalt üles. Proovige seda esimesest pleierist tulevat pala 20 min järjest kuulata!
http://www.daiei.co.jp/topics/mokkun/mokkun.html
Sellest poelaulu ketramisest ja sellest, et tänaval peaaegu kõikide poodide ees karjuvad poemüüjad ja muud poes töötavad tegelased, et tulge sisse jne. Kui poodi sisse lähed ja müüjast möödud riiulite vahel, siis vahel karjuvad täiest kõrist TERE TULEMAST, ASTUGE EDASI vms... vahel ei vaata otsa ka sulle. Karjuvad näoga riiulisse, aga täiest kõrist. Restoranis on samamoodi. Kui kelner tuleb võtab su tellimuse, siis karjub üle laudade ja söögisaali otse kokkadele, mida sooviti. See muidugi ei tähenda, et karjub nii kõvasti, et kööki läbi seinte kuulda on. Köök ei asu enamasti mitte teises ruumis, vaid on nagu lahtine kioski lett. Kokad on leti taga ja teevad avalikult süüa. Seega kokad ei saa rõvetseda ja kliendid saavad imetleda kokkade tehnikat. Ja kui klient lõpuks ära läheb, karjuvad kõik poe või söögikoha töölised mingeid hüüdeid, mis vahel jäävad päris arusaamatuks.
Täpselt sama karjumismoodus on ka ülikooli võitluskunsti ja muudes spordiklubides. Küll karjutakse ergutuseks Faitooo (FIGHT!... et pinguta ennast ja tee nüüd!), siis loetakse üheskoos numbreid harjutuste ajal jne. Selline hääle kasutus on kohati päris karm. Üks paroodia Kendos kasutatavatest häälitsustest (jällegi Naoki saadetud link):
http://www.youtube.com/watch?v=ekNHPL427DM
Et siis jah. Hääle kasutamine on Jaapanis oluline, kuid kas just alati vastuvõetav :)
Vanade võitluskunstide trennis keegi ei lõuga otstarbetult. Loogika on kohati natuke sarnane lääne omale... natuke...
1 kommentaar:
ja, mul jääb elu lõpuni vist kummitama "Don-don-don, don-kii, don-kii hoo-teee!" jne. kohalikust ピカソ スーパーst. Kohati on siin tõesti väga うるさい。
Postita kommentaar