21.07.2006
Kahekümne esimene juuli siis… tähendas mida? Seda, et meie retk suundus kõigepealt Shimadzu corporationisse, kus meile peeti loeng teemal, et kuidas nad kõike kenasti teevad: med. Aparatuuri, lennukiosi jne jne jne… Tähtis oli see, et nad teevad seda kõike loodust säästvalt. Pidid eriti tublid olema looduse säästmise osas. Njah… egas siis ükski firma ei taha oma mainet alla viia sellega, et nad meeletutes kogustes reovett toodavad jne… ikka head asjad tuuakse välja. Aga noh… midagi nad tõesti tegid… mingi reovee puhasti oli neil seal olemas ja oli ka tõesti… ei olnud jura… ja miski analüsaator võttis pidevalt proove… Pull asi iseenesest. Muidugi anti meile tonnide viisi jaotusmaterjali igasuguste brošüüride näol jne. Arvake ära, mis me nendega tegime? Viskasime ära… Kas pole tore… Saime ka mingi eredalt siniselt põleva võtmehoidja.
Edasi viidi meid Sagano High Schooli, kus inglise keele eriklassi õpilased meid vastu võtsid ja meiega juttu üritasid puhuda. Nnnnjah… jaapani inglise keel on ikka üsna sital tasemel, kui aus olla. Pole seda vabadust ja vaba mõtet… aga sellest kirjutan ma veidike hiljem lähemalt ehk…
Njah… Ja õhtul jaotati meid peredesse… Keegi ei teadnud, mis neid ees ootama hakkab… Mina sain Ushioda perre… Retk viis mind tuliuue jaapani enamvähem kõrgklassi autoga Kyotost oma tunni kaugusele… Äge väike koht oli J Natuke nämmi ja ära tudile… enne sai natuke ka pereliikmetega tutvutud… njaa njaa njaa… mu ukse vahelt hüppas mu käele mingi ussilaadne moodustis, mis välkkiirelt kadus minema koridori suunas. Ma mõtlesin, et mingi baby-snake vms, aga perekond kinnitas, et see oli tuhandejalgne… hell yeah sul tuhandejalgsel peaosa kehast kõvasti laiem on :S olgu nagu oli … igatahes minu jaoks meenutas see olevus rohkem madu kui midagi muud… aga noh jah.. vähemalt mind ei hammustatud :)
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar