Päris palju aega on mööda läinud viimasest postitusest. Olen igasuguseid asju teinud. Ennast internetist natuke võõrutanud, kuid siiski ta leidnud päris oma ühika lähedalt ühe kivi pealt. Läksin ühel õhtul välja oma iphonega ülesandega leida üles see kadunud internet. Võttis umbes 20 minutit aega, kui leidsin ta mõnesaja meetri kauguselt kivi pealt istumas. Ja kui ilmad on ilusad, siis ilmutab ta seal end tänaseni ja kutsub ka teisi oma võlusid ja ilusid nautima.
Vahepeal sai ära käidud sellises kohas nagu Yufuin. Ronisime umbes 1600m mäe otsa. Alguses püsisin kenasti grupi eesosas, liidri järel 2. kohal, aga lõpuks olin langenud viimaseks. Viimased 1/3 mäest olid ikka päris põrgu. Iga kümnenda sammu järel pidi peatuma ja hingeldama. Õhk sai lihtsalt otsa. Sellist tunnet pole enne küll olnud, et keha nagu võiks ja jaksaks, aga no lihtsalt õhku ei ole. Väga pull värk. Samas paneb ikka mõtlema, et no kuidas suudavad mõned mehed mägedes veel võistelda vastupidavusaladel. Täiesti ajuvaba tundub.
Pärast vajusime noorte hostelisse, kus ootas meid ees soe suur vann, kuhu kõik sisse ronisime ja väsimuse sinna leotasime. Õpetasin jaapani poistele külma veega karastamist, et pärast kuumast veest (või saunast) tulemist võiks end karastada jaheda veega. Et asi nii karm ei oleks, tegin järk-järgulise lähenemise, et alguses lahjendad sooja veega veidike ja lõpuks paned juba otse külma sahmaka üle keha. Seal hostelis töötas vabatahtlikuna ka päris mitu välismaalast, muuseas ka üks saksa poiss, kes õpib ajakirjandust ja Ida-Aasia poliitikat, muuhulgas ka Jaapani poliitikat. Oskas ka päris kenasti jaapani keelt ja värki. Pärast vannitamisi sai veel mindud mingisse algkooli võimlasse saalijalgpalli ja rahvastepalli mängima. Osad olid ikka nii läbi, et said krambid sääremarjadesse. Tõsine andmine ikka! Pärast sai uuesti vannitatud ja veel kaheni öösel õues juttu aetud rahvaga. Väga nostalgiline hetk, mis meenutas igasuguseid noortelaagreid ja toredaid aegu mõne aasta tagustest olemistest.
Yufuin on muidu selline koht, mis on tuntud oma kuumaveeallikate poolest. Kas selle vanni vesi, kus ma käisime, pärines loomulikust kuumaveeallikast, ei oska kahjuks öelda, aga osad väitsid, et olla ehtne kraam! A la nagu meil on Värska, kus on mineraalvesi ja värki… Mitte et Värska elanikel kraanist mineraalvett voolaks, aga …
Sain esimese punase päikesekirme ka kätele, näole ja jalgadele. 1,5 kuud oldud ja olin valge nagu luik, aga nüüd siis natuke jumet ka lõpuks. Pole väga paha just.
Sellised käigud siis.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar