Tänane päev tuleks kuidagi ära märgistada. Tõenäoliselt see blogi sissekanne seda ka teeb. Tundub kuidagi suundanäitav päev olevat. Et siis tagasi lättesse? Naaseme lättesse... Sel teemal on kohe kirjutatud terve hea raamat ühe hiina onu poolt. Soovitan lugeda. Nimeks on Daodejing ja tõlkijaks on Linnart Mäll. Ilmunud on kuskil haljal sovietikumi ajal Loomingu Raamatukogu sarjas. Teisi versioone on ka, aga need ei suuda minu arvates Mälli tõlkega võistelda.
Paraku jätkan ma selle postituse kirjutamist nüüd, mitu nädalat hiljem... Kuigi päev on vist üsna sama. Teisipäev oli siis ja põhimõtteliselt on nüüd ka teisipäev. Oleks tahtnud rääkida paljudest asjadest, mis siis aset leidsid, aga hetkel ma seda vist ka teha ei saa, kuna protsess ei ole veel lõppenud. Kui rääkida protsessi lõpptulemusest enne selle kättesaabumist, siis tõenäoliselt ei kujune lõpptulemus selliseks. Ei tasu enne rõõmustada, kui asjad pole lõpuni selged. Ei tasu ka eelnevalt rääkida ebaselgetest protsessidest, kus asjade väljarääkimine võib muuta protsessi kulgu.
Kindlasti on mõni seda omal nahal ka kogenud, et sõpradele pajatades mingis eelseisvast sündmusest see sündmus enam sellisel kujul (enamasti positiivsel kujul) välja ei kuku ehk siis ei lähe nii nagu planeeritud, läheb veidike halvemini tihtipeale. Kuigi kiusatus on kole suur, ei saa kõigest rääkida.
Muidugi on ka selliseid protsesse, kus rääkimine ei mõjuta mitte mingitpidi selle kulgu, aga kõikide teistega tuleb olla ettevaatlik :) Samas võib proovida ka kuskilt otsast pihta hakata. Kunagi ei tea, mis kuskilt kujuneda võib.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar