pühapäev, veebruar 15, 2009

Koostöö ja teiste tähtsus, varieteedi loomine

Tekkis mõni päev tagasi mõte, et kui laps kasvab üles ema ja isaga, kes on riigis, kus nende päris emakeelt ei räägita. Või kui see laps kasvab üles peres, kus üks osapool on mujalt pärit, kui riigist, kus ta üles kasvab.

Võtame näite, et ema on eestlane, isa on eestlane ja elatakse Jaapanis, kus teisi eestlasi peaaegu ei olegi. Vanemad räägivad kodus eesti keelt oma sõnavara piires (siia juurde mainin, et igal inimesel on piiratud sõnavara ja see on igal inimesel erinev. Pole mõeldav, et üks inimene teaks ja kasutaks kõiki ÕS-is olevaid sõnu. Seetõttu saab ÕS-i sõnavara kokku kõikidelt inimestelt võttes, kes eesti keelt räägivad. Loomulikult on kõikidest ÕS-i sõnadest mõned sõnad tunduvalt sagedasema kasutusega kui teised). Laps omandab mingi protsendi ema ja isa sõnavarast, aga mujal tal kokkupuudet pole. Seetõttu on selle lapse eesti keel tunduvalt vaesem kui teiste eestlastega kokkupuutuva eestlase keel.

Kui nüüd võtta selline pere, kus üks osapool on eestlane ja teine näiteks jaapanlane. Kodus räägitakse siis kas eesti, jaapani või inglise keelt enamasti. Mis keeles siis laps rääkima hakkab? Kitsendatud eesti keeles ehk mingis ulatuses ühelt vanemalt kuuldud keeles või hoopis vigases inglise keeles või jaapani keeles? Natuke mõtteainet...

Siit jõuame selleni, et 100% keelt vallata ei ole võimalik mitte kellelgi, ka mitte keeleprofessoritel. Veel vähem tavakodanikel ja veel vähem neil, kes keelt on õppinud ainult koolis või on kokku puutunud keelekeskkonnaga vaid teatud aega ja enam seal ei viibi - keel on ju pidevalt muutuv ja täienev sõnade, struktuuride, mõistete ja igasugu kultuurinähtuste kogum.

Selleks, et saada suurepärast keelekasutust, on vaja pidevalt kokku puutuda inimestega, kes kõik seda keelt räägivad ja seda suhteliselt sagedasti ja pikka aega, sest ega kõiki sõnu ja väljendeid ei kasutata kogu aeg. Harvem kasutatavaid sõnu kasutatakse ju harva ja kunagi ei tea, millal see hetk olla võib.

Sama ideoloogia on ülekantav õppimisse ka üldiselt. Kui tahad saada milleski heaks, siis ei piisa ainult ühest õpetajast. Ükski õpetaja ei ole jumal. Seetõttu tuleb läbi käia mitmeid õpetajaid ja võimalusel korduvalt ja pikema aja jooksul, sest ka õpetajad arenevad.

Kommentaare ei ole: