Plaanisin küll natuke teisiti oma suhtlusteemaliste postituste sarja alustamist, aga võib ka nii alata.
Suhtluses või ka üleüldisemalt elus on asju, mida ei tohi välja öelda. Nende väljaütlemine muudab edasiste sündmuste käekäiku nii nagu me seda enamasti ei soovi... paraku...
Enda täielik avamine +-
Kui hakkad kellegagi suhet looma või üritad midagi veel päästa ja teed selleks suure pingutuse ja avad ennast täielikult, räägid tõtt ja kõik südamelt ära, siis on ainult kaks võimalust.
1. partner tunneb ka sama, silmadesse tekib teatud sära, mõlemad suhtluspartnerid räägiksid justkui sama keelt ja kõik edasine läheb superhästi edasi.
2. partner küll tunneb, et jutt on õige, kuid ei saa, taha, suuda selle sisu vastu võtta ja muutub tõrjuvaks, tõrkuvaks, isegi ärritub.
Mõlemal puhul tekib pilgus muutus ja sinna lisandub selline teatud sära, mis tekib, kui keegi teine tõtt räägib või mingi asi täppi läheb. Kerge ärevusehelk silmis. Samas on emotsioonid vastandmärgilised.
Probleem on eelkõige ajastuses. Kui ajastad õigesti oma tunnete avaldamise (olgu see siis nö kiidulaul kallimale või lihtsalt kompliment sümpaatsele inimesele või lihtsalt ausa arvamuse ja tõe avaldus), siis on reaktsioon 1 tõenäolisem. Kui ajastada valesti, siis on reaktsioon 2 vägagi tõenäoline.
Oma sügavamatest unistustest ja plaanidest rääkimine --
See on natuke sarnane eelmisele, kuid siia lisandub selline kerge esoteeriline hõng ja ebausu noot. Ei taha just jätta muljet, et ma oleksin ebausklik jne, aga nagu osad kogenud inimesed on öelnud, et oma suurtest plaanidest ei maksa liiga avalikult ega suurelt rääkida ega neid väga paljudega jagada. Sama kehtib ka emotsioonide jagamise kohta. Kui me lähtume mõistuspärasest seletusest sellele fenomenile, siis kui inimesel on mingisugune eesmärk, unistus, soov või eriline emotsioon (nt. armumine, tähtsa eksami ootus jne), siis mida rohkem see inimene seda emotsiooni jagab, seda vähem jääb enda sisse midagi kripeldama ja seda kainemalt inimene seda eesootavat sündmust võtab. Eksami puhul ei ole see just väga hea, kui kainusest tekib ükskõiksus, armumise puhul sama. Mida rohkem teistele räägid, seda vähem enda sisse jääb, seda vähem ise pingutad, seda nõrgem on tulemus.
Sildistamine
Siia alla käib natuke eelmisega haakuv osa, mis käsitleb seda, mis juhtub siis, kui paned mingile protsessile sildi või nime. Teine osa on aga enda sildistamine.
1. Kui on käimas mingi protsess a la kahe inimese vahel on mingi säde ja sära ja võib-olla tuntakse üksteise vastu natuke rohkem huvi, kui seda võiks nimetada sõpruseks. Ja kui mingil hetkel üks osapool paneb sellele protsessile nime, näiteks: "Ajee, mis sa lööd külge või?" või "Mis miilustad mind siin sedasi?" "Nii apla pilguga söödki mind jah" või mis iganes. Ühesõnaga sildistatakse see protsess ära kui külgelöömine, armumine või mis iganes sinna vastab, siis automaatselt protsess pidurdub. Ei pruugi ilmtingimata lakata, kuid tõenäosus selleks on päris suur.
2. Enda sildistamine üldiselt ei ole hea märk ja viitab taktitundetusele. On niiöelda kaks vastandlikku seisukohta sildistamise suhtes. Esimene väidab, et kui inimene ütleb enda kohta midagi (eelkõige midagi negatiivset), siis ta mõtleb vastupidist või vähemalt loodab, et teised arvaksid, et see nii ei ole. A la ma olen nii õel bitš või ma olen nii rumal või ma olen nii inetu või ma olen nii saamatu. Sellistel juhtudel ei tasuks seda võtta tõe pähe ja pigem otsida sealt seda vastandpoolt...
Teine seisukoht on aga, et kui inimene väidab enda kohta midagi, siis see nii ka on. Eriti ilmekas näide negatiivse varjundiga väidete osas. Ma olen kangekaelne, isepäine, kahepalgeline, õel, terava keelega jne... Selliste puhkudel paraku tasub karta öeldut ja karta, et seal taga on küll võimendatud kujul, aga siiski tõde.
Miks aga sildistamine kui selline ei ole taktitundeline ega viisakas? Kui inimene endale ka positiivseid silte juurde kleebib, viitab see ülbusele ja liigsele enesekindlusele. Tänapäeval aga jõuavad kõige kõvemini kisavad kõige kirjumate sulgede ja sabaga kuked tippu. Varem oleks nad lihtsalt supi sees lõpetanud...
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar